Mis on Jugoslaavia punane salat - Jugoslaavia punase salati taimede eest hoolitsemine

Jugoslaavia punane salat on mitmesuguseid krõbedaid võisilmi (või Bibbi) salatit. Või salat on tuntud lõdvalt moodustatud peade poolest. Nagu enamiku salatite puhul, õitseb Jugoslaavia punane ka siis, kui hilis sügisel ja varakevadel on jahedad temperatuurid.

Saades küpseks 10–12 tolli (25–30 cm), on see salat hinnatud kauni rohekaskollase värvuse ja helepunase-lillaka punasusega. Maheda ja võise maitse poolest populaarsed Jugoslaavia punase salati taimed on suurepärane valik nii konteinerite jaoks kui ka otseseks aiakülviks.

Kasvavad Jugoslaavia punase salati taimed

Jugoslaavia punase salati kasvatamine on väga sarnane mis tahes muu salati kasvatamisega. Üldiselt vajavad võisalatid rohkem vahesid kui muud lahtised lehed. Enamasti tähendab see, et kõige parem on jätta taimede vahekaugus vähemalt 12-tollisele (30 cm). See võimaldab liblikatüüpidel oma allkirjapead vormida. Need, kes soovivad konteineritesse istutada või intensiivselt salatit istutada, saavad seda teha ka saagikoristusega noorte lehtede koristamise asemel noorte lehtede koristamisega.

Kuna salat eelistab kasvada jahedamatel temperatuuridel, võib seemneid külvata varakevadel või sügisel. Valige hästi kuivendav koht, mis võtab vastu otsest päikest. Ehkki enamik aednikke otsustab seemned otse külvata, on seemneid enne aeda viimist võimalik alustada siseruumides.

Üldiselt tuleks seemned külvata umbes üks kuu enne viimast ennustatavat külmapäeva või kevadel. See tagab enne suve temperatuuride tõusu külvatud taimedele piisavalt aega. Kõrge temperatuur on salatitele kahjulik, kuna see võib lehtedel mõrkjaks muutuda ja taimed lõpuks torgata (tekitada seemneid).

Kogu kasvuperioodi vältel vajavad salatitaimed minimaalset hoolt. Kasvatajad peaksid pidama järjepideva kastmise ajakava ning jälgima taimede kahjustusi, mida põhjustavad tavalised aiakahjurid nagu nälkjad, teod ja lehetäid..