Kas kunstmuruga kahjustatud puude juured on näpunäited kunstmuru paigaldamiseks puude lähedusse

Inimesed kaaluvad sageli kunstmuru kasutamist puude ümber, kuna nad ei saa seal kasvamiseks päris rohtu. Tihedad puude varikatused võivad muuta ala rohu kasvamiseks liiga varjuliseks. Puujuured võivad raputada kogu vett ja toitaineid nende ümber.

Teise turba eeliseks on kogu säästetud raha, kui te ei pea muru kastma, väetama ega nüüd muru kahjurite, umbrohu ja haiguste vastu ravima. Keemilised herbitsiidid ja pestitsiidid, mida meie muruplatsidel kasutame, võivad kahjustada puid, ilutaimi ja kasulikke putukaid. Niitmine ja umbrohutõrje võivad kahjustada ka puutüvesid ja juuri, jättes neile lahtised haavad, mis võivad kahjureid ja haigusi.

Kunstmuru kõlab ilmselt praegu päris hästi, kas pole? Puujuured vajavad ellujäämiseks siiski vett ja hapnikku. See asjaolu tõstatab loomulikult küsimuse: kas kunstmurre kahjustab puujuuri?
Vastus sõltub tõesti kunstmurust.

Kunstmuru paigaldamine puude lähedusse

Kvaliteetne kunstmurukate on poorne ja laseb vett ja hapnikku sellest läbi voolata. Kunstmurvas, mis pole poorne, võib puu juurtele võita ellujäämiseks vajaliku vee ja hapniku saamise võimatuks. Mittepoorsest kunstmurust tapab ja steriliseerib põhimõtteliselt selle all olev pinnas ja kõik seal elavad.

Kunstmuruväljakut kasutatakse enamasti spordiväljakutel, kus pole muret puu juurte ega mullas elavate organismide pärast. Enne kunstmuru paigaldamist puude lähedusse peaksite tegema kodutööd ja veenduma, et teil on kunstmurust, mis võimaldab piisavalt vett ja hapnikku. Kvaliteetne kunstmurre näeb ka loodusliku rohu moodi välja, seega on see lisakulutust väärt.

Isegi poorsel kunstmurul võib puud olla puujuurte ümber. Kunstmurr tõmbab soojust, mis võib olla kuumadele tingimustega harjunud juurtele ja mullaorganismidele üsna kahjulik. Lõuna- ja edelaosas on paljud puud harjunud kuumade ja kuivade tingimustega ning see ei kahjusta neid. Põhjapoolsed puud, mis on harjunud jahedama pinnasega, ei pruugi aga seda üle elada. Põhjapoolsetes kliimatingimustes võib olla parem luua loodusliku ilmega maastikupeenrad, mis on täidetud madala juurtega varjatud taimedega, ja multšida puude ümbrusesse, kus päris rohi ei kasva.