Kirsi loorberipõõsad Näpunäiteid, kuidas ja millal kirsil loorberit istutada

Ükskõik, kas soovite kena näidispuud või atraktiivset elavat heki, kirsil loorberipõõsaid (Prunus laurocerasus) on ilusaks lisandiks igale maastikule. Päris Vahemere idaosas - Balkanil, Väike-Aasias ja Musta merega piirnevatel aladel - kasvab see atraktiivne püstine igihaljas põõsas või väike puu 15–40 jala kõrguseks, laiusega 10–35 jalga..

Hardy 5. tsooni vastavalt USDA taimede vastupidavuse kaardile annavad kirsil loorberipõõsad kevadel ilusaid ja aromaatseid valgeid lilli. Kirsi-loorberitaime vahel on palju liike, alates kompaktsetest põõsastest kuni väikeste puuvormideni.

Millal kirsil loorberit istutada

Parim aeg kirsil loorberi istutamiseks on sügisel. Valige kvaliteetne puukool, mille juured on mähitud kotti või võite neid konteinertaimedest kasvatada.

Valige päikeseline või osaliselt päikesepaisteline piirkond, kus viljakas, hästi kuivendatud pinnas ja mulla pH on 6,5–7,5.

Põõsa konteinerisse või ümbrise ümbrisest eemaldamisel olge ettevaatlik, et mitte juuri kahjustada. Põõsaste istutusauku täitmiseks kasutage ainult looduslikku mulda ja ärge lisage väetist. Kastke kirsil loorberitaimi põhjalikult, et aidata juurtel kinnistuda.

Kuidas hoolitseda kirsilaure eest

Kui kirsil loorber on kindlaks tehtud, on selle hooldamine väga lihtne. Muu kui juhuslik kastmine, pakkuge varakevadel tasakaalustatud väetist.

Seda vähese hooldusega ilu saab suuruse järgi kärpida, kui seda kasutatakse hekkina või jäetakse oma atraktiivse loodusliku kujuga üksi. Kõrvaldatud oksad lõigake puhta ja terava pügamiskääriga.

Niiskuse säilitamiseks ja kaitseks levitage taime ümber 3-tolline kiht komposti või multši.

Kirsi loorberid on üldiselt terved taimed, kuid mõnikord tekivad seenhaigused. Jälgige ka kahjurite tunnuseid, näiteks liblikõieliste või puuraukude nakatumist, ja ravige viivitamatult sobiva pestitsiidiga, näiteks neemõliga.