Mis on valgeleheline laik - lugege Brassica valgete laikude kohta

Seene põhjustab ümmargust, helepruuni kollast lehtede määrimist. Kahjustused on umbes 1 tolli (1 tolli) suurused, mõnikord kaasnevad nendega tumedad triibud ja laigud.

Brassica valgeleheline laik on harvaesinev ja üldiselt healoomuline tahk. Sageli langeb see kokku tugevate talvevihmadega. Kui tingimused on soodsad, võib lehtede täppidel täheldada eoste iseloomulikku udust valget kasvu.

Askosospoorid arenevad nakatunud taimedel sügisel ja levivad seejärel pärast vihma tuule käes. Lehelaikudel tekkivad aseksuaalsed eosed, koniidid, levivad vihma või pritsiva veega, põhjustades haiguse teisese leviku. Haigust soodustavad temperatuurid 50–60 ° C (10–16 ° C) koos niiskete tingimustega.

Mõnel juhul võib see haigus põhjustada tõsiseid kaotusi. Näiteks Suurbritannias ja Kanadas kasvatatud raps on teatanud seenekahjust 15%. Raps, naeris, hiina kapsas ja sinep näivad olevat haigusele vastuvõtlikumad kui muud Brassica liigid, näiteks lillkapsas ja spargelkapsas.

Umbrohtlikud rohelised, näiteks metsik redis, metsine sinep ja karjase rahakott, on ka seenhaiguste tekkeks, nagu ka mädarõigas ja redis..

Valgete lehtede seenhaiguste tõrje

Patogeen pinnases ei ela. Selle asemel elab see umbrohu peremeestel ja vabatahtlikel kookostaimedel. Haigus levib ka seemnete ja nakatunud põllukultuuride jääkide kaudu.

Brassica valge lehekoha korral pole kontrollmeetmeid võetud. Valge lehekoha töötlemine hõlmab nakatunud taimede eemaldamist ja hävitamist.

Parim kontrollimeetod on ennetamine. Kasutage ainult haigusvabu seemneid või resistentseid kultivarisid. Harjutage külvikorda, koristuskultuuride vaheldumist iga 3 aasta tagant ja suurepäraseid sanitaartingimusi, nakatades nakatunud taimset materjali. Vältige ka niisketes taimedes ja nende ümbruses töötamist, et vältida seene levimist nakatumata taimedele.

Vältige istutamist varem nakatunud põllule või põllule. Kontrollige peremehe umbrohtu ja vabatahtlikke ristõielisi taimi.